Airiin (34) sai põletikulise soolehaiguse, täpsemalt Crohni tõve diagnoosi 13 aastat tagasi. Et midagi on väga valesti, mõistis naine siis, kui kõhulahtisus vahelduva eduga aina kestis ja kestis ning mõne aja möödudes lisandusid väsimus ja üleüldine nõrkus.
Üsna pikalt püsis haigus enam-vähem kontrolli all ravimite toel, vahel ägenedes, siis taas taandudes. Kolme aasta eest nentis raviarst aga, et stoomi rajamisest enam ei pääse.
Šokk ja eitamine
Airiin ütleb, et vaatamata sellele, et stoomist oli arstiga juttu olnud ka varem ja ta teadis, et tõenäoliselt tuleb sellega leppida, oli esimene emotsioon siiski šokk.
“Mõtted sähvisid peas edasi-tagasi, lootsin, et on mingi võimalus lõikust siiski vältida. Püüdsin ette kujutada elu stoomiga ja see tundus võimatu. Mis see stoom tegelikult on? Kuidas see minu elu ja tulevikku mõjutab? Ehk tahan veel lapsi saada, kas see on võimalik? Kas trenni ja ujumisega ning seksiga on nüüd lõpp? Kuidas teatrisse või sõpradele külla minna?” kirjeldab kahe lapse ema Airiin peas keerelnud virvarri.
Arst selgitas kõike rahulikult ning põhjalikult, operatsioonis sai kokku lepitud ja seejärel läks Airiin koju. “Leppisime arstiga stoomi rajamise kokku – mis mul muud üle jäi, sest kui oleksin keeldunud, oleks üks võimalik tagajärg olnud näiteks see, et soolde tekib auk, mis viib kehvemal juhul veremürgituse ja surmani. Aga mul on ju lapsed, kelle kasvamist tahan toetada,” selgitab Airiin otsuse tagamaid.
Ta nendib aga, et kodus tekkis ikkagi n-ö eitusfaas ja mõte, et ehk saab kuidagi ka ilma stoomita. Nõnda sukeldus ta päevadeks Google’isse, et leida imeline pääsetee. Sealt leitud info põhjal võttis ta aga siiski vastu otsuse, et saagu mis saab, operatsioonist pääsu pole.
2019. aasta alguses, kui Airiin stoomi sai, oli ta kõigest 31-aastane. “Ausalt öeldes ei tundunud perspektiiv sel hetkel just kõige värvilisem,” nendib naine.
Algus oli keeruline
Nüüdseks on Airiin õppinud elu stoomiga juba pisut üle kolme aasta. “Alguses oli see “saladus riiete all” üpris keeruline,” tunnistab ta ning selgitab, et vaevused ei olnud vaid füüsilised – nagu paljusid sarnase haigusega patsiente, kippus tedagi kiusama meeleolulangus ja muidugi tunuds ka stoomi hooldus keeruline.
Õnneks oli naisele toeks kogu pere eesotsas abikaasa, laste ja isaga. Ära ei jõua Airiin kiita juba haiglast saadud soovitust otsida abi kogemusnõustajalt. “Sain temalt nii vaimset kui ka otseselt praktilist tuge heade nõuannete näol, missuguseid riideid valida või kuidas lihtsamini uutlaadi eluga toime tulla,” jagab Airiin kogemusi.
Häid näpunäiteid sai Airiin ka stoomiga haigete nõustamiskabinetist Tallinnast. Selline kabinet on olemas näiteks ka Tartus. Kabinettide kontaktid ja lahtiolekuajad leiab veebilehelt stoom.ee.
Airiin märgib, et vahest üks kõige ebameeldivamaid hetki oli alguses see, et kui puuks tuli, siis ta tuli. Ja üsna häälekalt. Aga sellest, et nõnda võib juhtuda, oli kogemusnõustaja talle juba rääkinud ja avaldanud ka saladusi, kuidas puuksuga toime tulla.
Ajaga on Airiin õppinud tegema selliseid toiduvalikuid, mis tekitavad pisut vähem ja pisut mahedama aroomiga väljaheidet ning seega on tema seedimisele parimad. Samuti on stoomil klapp, millega saab Airiini sõnul “puuksuasja” pisut reguleerida.
“Kõik, nii toitumine, kottide vahetus, tühjendamine kui muu on õpitav,” lausub Airiin. Ta möönab, et jah, kodust ära minnes tuleb igasugused hooldustarvikud kaasa pakkida ja tegemist stoomiga veidi on, aga sellega harjub.
Hirmul on suured silmad
Airiin ütleb, et stoomi rajamise möödapääsmatusest aru saades kartis ta enam-vähem kõike. Ainult töö kaotamise hirmu ei olnud, sest Airiin tegeleb tekstide tõlkimise ning toimetamisega ja see tundus igati jõukohase tööna ka stoomiga.
“Kartsin, et ei saa sportida, teatris ning sõpradel külas käia, reisida, seksida ja üleüldse peaaegu mitte midagi ei saa pärast seda enam normaalselt teha,” ütleb naine, kes nüüd muigab, et hirmul on suured silmad. “Reaalsus on see, et saan teha peaaegu kõike. Isegi ujuda. Ja voodielugi on täiesti olemas.”
Airiin tunnistab, et kuigi mõneti tüütu, on stoom teinud tema elukvaliteedi varasemaga võrreldes hoopis paremaks. “On hoopis hullemaid asju, millega toime tulla. Kui tahad elada, saad elatud ka stoomiga,” on tema moto olnud nüüdseks juba üle kolme aasta.
