Onkoloog dr Kaiu Suija ütleb, et aastaid tagasi, kui stoomihooldusvahendid olid Eestisse alles jõudnud ja inimesed ei teadnud nendest veel suurt midagi, oli sellega seotud hirme palju. “Kardeti, kuidas stoomiga hakkama saada, kuidas elada. Küsimusi oli palju,” sõnab dr Suija ning rõõmustab, et nüüdseks on teadlikkus suurem ning seetõttu ka hirme hoopis vähem.
“Stoomihooldusvahendeid on meil olnud regulaarselt saada juba üle 25 aasta ja on ka palju inimesi, kes on pidanud abivahendeid kasutama. Informatsioon liigub ja levib ka teadlikkus, et stoomiga on võimalik hakkama saada ning elada inimväärset elu,” räägib dr Suija.
Kaasaegsed stoomivahendid on tema sõnul väga erinevat tüüpi. Neid arendades on mõeldud lihtsusele ja kindlusele, et stoomivahend omal kohal püsiks, need on mugavad kasutada ja on väliselt vähe nähtavad.
Missugused on piirangud?
Dr Suija kinnitab, et stoomiga inimene ei pea sugugi koju nelja seina vahele jääma, vaid saab suhelda ning elada suhteliselt normaalset elu mõningate piirangutega. Ta täpsustab, et stoomiga tuleb näiteks arvestada teatavaid riietumise eripärasid, kuid seda kõike õpetavad konsultatsioonikabinettide töötajad.
Vaja on ka kindlat ja regulaarset toitumisrežiimi, et seedeprotsess kulgeks normaalselt. Põhimõtteliselt võib süüa kõike, kuid peaks arvestama, et toit ei oleks väga gaase tekitav ega sisaldaks toitaineid, mis annavad väljaheitele ebameeldiva lõhna. On aga olemas ka spetsiaalsed tilgad ja pihustatavad ained, mis ebameeldivat lõhna neutraliseerivad.
Samuti on stoomiga võimalik käia trennis ja isegi ujumas. Seda muidugi siis, kui operatsioonihaavad on paranenud. Ka suguelu on lubatud ning reisidagi tohib.
Kohanemisaeg on erinev
Dr Suija nendib, et juhtumeid, kui haige alguses keeldub operatsioonist, tuleb ikka ette, kuid pärast selgitusi ja abivahendite näitamist üldiselt siiski soostutakse sellega. Mõnedel juhtudel on dr Suija sõnul hea kaasata ka tugiisikuid.
Tugiisik on stoomiga inimene, kes on sellega juba kohanenud ning läbinud nõustamiskoolituse. Kui selline inimene kohtub haigega, kellel stoomiga elu alles ees, näeb viimane, et elu läheb edasi. Et on võimalik elada, kui asjad selgeks saada. “Väga tähtis on tõsta haige motivatsiooni õppimaks uues olukorras hakkama saama,” ütleb dr Suija.
Kohanemine stoomiga on tema sõnul väga erinev. On uuringuid, kus on leitud, et ligi veerand (25%) haigetest kohaneb kahe kuuga, pooltel (50%) läheb selleks aega umbes kuus kuud. 10–15% vajab kohanemiseks aasta ja umbes 10% haigetest vajavad pikalt toetust, õpetust ja kõrvalabi.
Raskusi stoomivahenditega hakkamasaamisel võib dr Suija sõnul olla näiteks vaegnägijatel, ühepoolse käe halvatusega ja ka dementsetel inimestel. Nendele on tavaliselt vaja luua abisüsteeme (pere- või koduõde) või võimalusel õpetada keegi pereliikmetest stoomiga inimest abistama.
“Kõigis haiglates kirurgia osakondades on väljaõppinud õed, kes oskavad anda esimest õpetust stoomiga inimestele. Kedagi ei jäeta üksi,” kinnitab dr Suija.
Mis on stoom ja miks see rajatakse?
Linus Medicali veebilehel stoom.ee selgitatakse, et stoom on avaus, mille kirurg rajab operatsiooni käigus kõhu eesseinale. Selle kaudu on võimalik väljutada soolesisu. Stoomiga antakse kehale alternatiivne viis jääkainete väljutamiseks.
Stoomi rajamiseks on palju põhjuseid, levinumad on käärsoole-, põie- või pärasoolevähk ja põletikulised soolehaigused (Crohni tõbi või haavandiline koliit).
Stoom aitab parandada enamikel juhtudel üldist terviseseisundit ja pöörduda tagasi täisväärtusliku elu juurde. Olenevalt näidustustest eemaldatakse lõikusega osa põiest (urostoom), peensoolest (ileostoom) või jämesoolest (kolostoom), mille kahjustus on sõltuvalt tekkepõhjusest tingitult teistmoodi paranemiseks liiga suur.
Olenevalt haigusest või haavast võib stoom olla kas ajutine (et aidata kaasa paranemisele ja naasta tavapärase väljutamise juurde) või püsiv.
Dr Suija täpsustab, et iga haiguse puhul sõltub stoomi rajamise vajadus kasvaja asukohast, haiguse levikust ja eripärast. Stoomi rajamise vajaduse otsustab arst, enamasti arstide konsiilium. Kuid osade soole põletikuliste haiguste ja ka mõningate kõhuõõne traumade korral stoomist ei pääse. Eesti Vabariigis on stoomiga inimesi teadaolevalt umbes 1800.
Videod stoomi hoolduse ja stoomikottide vahetamise kohta leiad Linus Medicali YouTube’i kanalilt siit.
Artikkel ilmus esmakordselt portaalis Tervisegeenius 28. septembril 2022
