Vanasti öeldi ikka, et haav peab õhku ka saama ning soovitati sel side või plaaster esimesel võimalusel pealt ära võtta. Kaasaegsed uuringud on aga selle arvamuse kummutanud ning ka haavaõde Anu Laul kinnitab, et haava või haavandi tüsistusteta paranemise tagab paremini niiske haavaravi.
“Niiske haavaravi on alati eelistatuim haavahoolduse taktika kõikide haavaliikide puhul, kui arst ei otsusta mingil põhjusel teisiti,” ütleb Laul.
Mida tähendab niiske haavaravi, kas see sobib kõikidele haavadele ning kas haavale tuleks ka midagi peale määrida?
Haavatüüpide, haavaravi ning haavaravi toodete kohta saad lähemalt lugeda ka veebilehelt haav.ee.
Anu Laul toonitab, et eelkõige peab haav või haavand olema kaetud sobiva plaastri või rullsidemega ning suunab, et haavade puhastamisel antiseptikumidega olgu esimeseks valikuks füsioloogilise lahuse või vee baasil haavaloputuslahused ja haavageelid.
Toote valimisel oskavad asjatundlikku nõu kenasti anda näiteks pereõed ja apteekrid. Lisaks tasub Lauli sõnul meeles hoida ka rahvusvahelistes ravijuhendites öeldut, et haava või haavandi hoolduses kasuta eelkõige vahendeid, mida julged panna ka silma.
Laul selgitab, et haava või haavandi pind ei tohi ära kuivada (haavale ei tohi tekkida koorik). Koorik nimelt jääb väga tugevalt haavapõhja külge kinni ning selle all ei saa areneda uus terve kude ehk granulatsioon ja haav paraneda ehk epiteliseeruda. Samuti tekib inimlik tahtmine koorikut ära kiskuda, seda tehes aga vigastatakse kooriku all olevat granulatsioonikude. Vigastatud kooriku alune veritsev trauma on aga soodne keskkond mikroobide ning põletiku tekkimiseks.
Haava või haavandi katmine aitab kaitsta ka haava ümbritsevat tervet nahka näiteks mädase või verise eritisega saastumast ning hoiab ära kahjustatud pinna uuesti saastumise ümbritsevate mikroobidega.
Kui haav ei veritse tugevalt või ei ole mädane, võib selle katta sobiva suurusega haavaplaastriga.
Hoiduda tuleb liigsest niiskusest
Lauli sõnul tuleb aeg-ajalt ette, et haav hoitakse liiga niiskena. Näiteks muutub haavaümbruse nahk liiga niiskeks siis, kui see kaetakse see liiga suure hulga haavageeliga. Liigse niiskumise tunnuseks on see, et haava ümbruses muutub nahk selliseks nagu sõrmed siis, kui neid väga kaua vees on hoitud.
Laul paneb südamele, et ka liigniiske ehk matsereerunud haav/haavand paraneb tavapärasest aeglasemalt. Kuna haavaümbruse nahk on õrn, on oht, et tekivad naha mikrotraumad, põletik ning haava/haavandi mõõtmed suurenevad.
Põletiku tunnusteks on:
- haava piirkonna punetus,
- turse,
- valulikkus,
- kohalik kuumamine, temperatuuri tõus,
- jäseme liikumise piiratus.
Seega tuleb tagada optimaalne niiskuse tasakaal haavas, kasutades liigse niiskuse eemaldamiseks imavat haavasidet. Ka siin oskavad sobiva haavaravitoote valimisel nõu anda apteekrid ja pereõed.
Kas niiskus sobib kõigile haavadele?
Anu Laul ütleb, et optimaalse niiskuse tasakaalu ja mikroobidevaba keskkonna tagamine loob soodsad tingimused haavade ja haavandite paranemiseks. Traumahaavade, krooniliste haavandite ja põletuste ravis rakendatakse kindlasti niisket haavaravi põhimõtet.
Küll aga peab mõnedest haigustest tingitud haavandite tekkimisel (nt arteriaalne haavand või ka roospõletik) kiiresti võtma ühendust oma perearsti või eriarstiga.
“Neil puhkudel otsustab konkreetse haavaravi taktika vastavalt haavandi hetke olukorrale ja haigusest tingitud seisundile arst,” viitab Laul.
Esmased võtted haavaraviks ja infektsiooni vältimiseks
- Kõikide haavade hooldus algab joogikõlbuliku voolava vee all pesemisest. See reegel kehtib nii traumahaavade (sh ka põletushaavad!) kui ka krooniliste haavandite hoolduse puhul.
- Kui on teada traumeeritud koha kokkupuude saastunud keskkonnaga (nt maapind), siis võib kasutada lisaks veel puhastamist vee või füsioloogilise lahuse baasilhaavaantiseptikumiga. Lokaalseks haavahoolduseks ei ole soovitatav kasutada antibiootikume sisaldavaid vahendeid (ennetamaks resistentsete ehk ravile mittetundlike mikroobide tekkimist), kui seda ei otsusta arst mingi konkreetse olukorra puhul.
- Mullase pinnaga kokkupuutel tekkinud trauma või loomahammustuste ja loomade tekitatud kriimustuste puhul tuleb kindlasti mõelda ka teetanuse süstivajalikkusele (selle saab lasta teha EMO-s või perearstikeskuses).
- Marrastused ja kergemad traumad peaksid päev või paar olema kindlasti kaetud. Edasi vastavalt vajadusele ja soovile.
- Mädase eritisega või infektsiooni ehk põletikutunnustega haava puhastada ja siduda sagedamini, iga päev. Edaspidi vastavalt vajadusele.
- Infitseerunud kroonilisi haavandeid siduda vastavalt eritise eritumise hulgale märgunud haavasidemega haavand vajab kindlasti puhastamist ja uue haavasidemega katmist, sest märgunud haavaside on hea pinnas mikroobide arenemisele ja hulga suurenemisele.
- See, milliseid vahendeid trauma haavade, sh põletuste või krooniliste haavandite hoolduseks kasutada, tuleb küsida üle oma pereõelt või traumapunktist.
- NB! Alkoholi baasil antiseptikumide kasutamine haavade/haavandite hoolduses ei ole soovituslik, kuna alkohol kuivatab haava ja tekitab haava peale kooriku.
Allikas: haavaõde Anu Laul
Selleks, et kaitsta juba kinni kaetud haava või nahal kasutatavat meditsiiniseadet (kateeter või sensor) vee sissetungi eest, saab kasutada näiteks ShowerShield kileplaastreid.
Sellist plaastrit ei tohi aga liiga kauaks nahale jätta ning veepidavust tuleb kontrollida pärast igat veeprotseduuri.
