Suvi on käes ja päike on kõrgel, inimesed veedavad rohkem aega õues. Nad teevad pikemaid jalutuskäike ja matkavad looduses kevadmärke otsides. Käes on aeg, kus juhtuvad kergesti õnnetused, mis võivad põhjustada haavu. Võite end juhuslikult kriimustada, tekkida võivad marrastused või hõõrdumised, sageli võime saada torke- või väiksemaid lõikehaavu ning keegi pole ka põletuste eest kaitstud. Selleks, et haavad paraneksid kiiresti, tuleb nende eest targalt hoolitseda. Haavade hooldamisel on oluline teada lihtsaid põhimõtteid, et tekkinud haav paraneks kiiresti ega häiriks normaalset elurütmi pikka aega. Muidugi võib äge haav olla sageli saastunud, see tähendab, et sinna on sattunud halvad bakterid või muud haigustekitajad. Sellised haavad paranevad kindlasti aeglasemalt ilma oskusliku ravita ja võivad halveneda, põhjustades haavapõletikku. Selle vältimiseks tuleb alati teada, kuidas toimida.
Millest alustada haavahooldust?
Alustades haavade hooldamist, on esimene samm tagada hügieen ja pesta käed hoolikalt puhtaks. Seejärel tuleks keskenduda haava puhastamisele. Selle jaoks on parim ja kättesaadavaim abivahend puhas joogikõlblik vesi. Haav ja selle ümbrus tuleb korralikult puhastada voolava veega ning võite kasutada ka seepi. On oluline mitte puhastada haava näiteks kausis, kuna voolav vesi eemaldab haavast mikroobid ja võõrkehad. See aitab vältida edasist haava nakatumist. Pärast haava pesemist ja puhastamist tuleb haav ja selle ümbrus hoolikalt kuivatada. Kui tegemist on saastunud haavaga, tuleb haava ümbrus desinfitseerida. Kindlasti tuleb desinfitseerida, kui haav on tekkinud rohkem kui 6 tundi tagasi ja kui haav on tekkinud välitingimustes ning olnud kokkupuutes mullaga, asfaldiga või muuga. Desinfitseerimiseks sobivad apteekides müüdavad erinevad desinfitseerimislahused, mida võiks koduses apteegis alati olemas olla. Oluline on veenduda, et haava desinfitseerimiseks kasutatav lahus ei sisalda alkoholi.
Haava katmine
Traditsioonilisi marlitampoone haava sidumiseks tänapäeval enam ei kasutata, kuna need kipuvad haava külge kleepuma ja nende eemaldamine võib olla valulik ning traumeeriv. Lisaks ei soodusta marlitampoonid haava kiiret paranemist. Soovitatav on kasutada spetsiaalseid kaasaegseid haavaplaastreid või sidemeid, mis tagavad niiske haavaravi keskkonna. Haavaplaastri või sideme valik sõltub haava suurusest, asukohast, seisundist ja eritunud vedeliku kogusest. Haavaplaaster või side tuleb kinnitada kuivale ja puhtale nahale, nii et kogu haav oleks kaetud. On oluline tutvuda toote kasutusjuhendiga, et tagada õige kasutamine.
Millist haavaplaastrit valida
Parim valik oleks tänapäevane haavaravitoode, mis on haavasõbralik, ei vaja sagedast vahetamist ning tagab ideaalse ravitulemuse, rahuldades teie ootused. Haavatoote valimisel tuleb arvestada ka haava paranemisfaasiga, see tähendab, kui kaua haav on olnud olemas. Haav läbib paranemise käigus teatud faase, mida tuleb arvesse võtta.
Põletikufaasis toimub verejooksu peatamine ja haava puhastamine surnud kudedest, mikroobidest ning võõrkehadest. Kui mikroobidel on võimalus haavas paljuneda, ei lõpe põletikufaas enne, kui haav on puhtaks saanud.
Haavaravi eesmärk on lühendada põletikufaasi, ennetada infektsiooni ning luua soodsad tingimused granulatsioonikoe tekkimiseks, kiirendades haava paranemist ja vältides võimalikke tüsistusi.
Põletikufaasis kasutatavad haavaravitooteid tuleb valida vastavalt vajadusele. Näiteks infitseeritud haavade korral tuleks eelistada suurema imavusega haavasidemeid nagu vahthaavasidemed või Hydrofibersidemed, mis omavad antiseptilisi omadusi, sisaldades hõbedat või polüheksaniidi.
Puhta pinnaga haavade korral on oluline, et kasutatav toode tagaks niiske keskkonna haavas ega kleepuks selle külge, vältides valulikku ja traumeerivat eemaldamist. Näiteks hüdrogeeli ja hüdrokolloidplaastreid nagu Granuflex saab edukalt kasutada pindmiste nahakahjustuste korral. Need kiirendavad haava paranemist, leevendavad valu ning väldivad haavakooriku teket, mis võib koguda mikroobe. Hüdrokolloidplaastreid saab lõigata vastavalt vajadusele ja neid on saadaval erineva paksusega. Õhuke hüdrokolloidplaaster sobib väikeste pindmiste haavade korral, samas kui paksemat hüdrokolloidplaastrit saab kasutada suuremate eksudaadiga haavade korral, eeldusel, et need ei ole infitseerunud. Plaastri suurus peab olema haavast vähemalt 2,5 cm võrra suurem.
Hüdrokolloidplaastrid imavad haavaeritist, loovad paranemisprotsessi soodustava niiske keskkonna ning ei kleepu haavale, mistõttu nende eemaldamine ei ole valulik. Plaastri vahetamine pole vajalik igapäevaselt, kui puudub konkreetne kliiniline näidustus, vaid plaaster annab ise märku, kui see tuleb lahti löödud serva kaudu vahetada.
Jah, hüdrokolloidplaastrid vajavad haavaeksudaati (haavaeritist), et muutuda geeljaks ja luua haava paranemiseks vajalik niiske keskkond.
Põletuste korral on esmaseks tegevuseks kiire jahutamine, et peatada koekahjustuse süvenemine. Selleks sobib jooksev 18-20-kraadine vesi või spetsiaalne jahutusgeel ning jahutamist tuleks jätkata 15-20 minutit. Kui tekivad villid, tuleks need avada. Pindmiste põletuste korral võib haavale kanda haavaravitootet, mis ei kuivata haava ega tekita koorikut ning on hiljem valutu eemaldada. Näiteks sobivad selleks hüdrokolloid- või hüdrogeelplaastrid.
Kokkuvõttes võib öelda, et õige näidustuse ja õigesti kasutatavate kaasaegsete haavaravitoodete abil on võimalik saavutada soovitud tulemus vähese vaevaga, harvemate ja valutumate haavasidemete/plaastrite vahetustega ning kiirem haavaparanemine.
Üle 20. aasta kogemust haavaravis
Haavad, mis lastakse ära kuivada, paranevad aeglasemalt kui need, millistel on säilitatud niiske keskkond. Epiteelirakud vajavad niiskust, et liikuda haava servadelt keskele, et re-epiteliseerida või sulgeda haava. Kuiva haava korral need rakud liiguvad haava pinna all, et leia niisket ala. Niiske haavakeskonna korral need rakud võivad liikuda otse haava pinnal ja see soodustab kiiremat parenemist.
