Insuliinipump: basaal boolus, patch, hüpo – mida need tähendavad?

Mõned küsimused, mis mul alguspäevadel tekkisid:

• Mind ajas väga segadusse, mis on basaal ja mis on boolus, mis on patch ja mis on pump. Kui patchi ja pumba olemuse sain kenasti selgeks sel hetkel, kui need mõlemad mulle külge pandi, siis basaal ja boolus vajasid harjumist.
  • Patch on see, mida tuleb vahetada. Sinna sisse läheb insuliin ja seda tuleb iga teatud aja tagant täita.
  • Pump kinnitub patchi külge. See on pisike vidin, mille sees on aju, et pump koos patchi, telefoniäpi ja sensoriga saaksid omavahel koostööd teha. Pump ja patch on omavahel ühendatud ja käivad sinu keha külge plaastriga.
  • Basaal on insuliin, mida pump pidevalt päeva jooksul sulle manustab. See on lühiajaline insuliin, mis on ööpäeva peale ära jaotatud. Põhimõtteliselt toimib see nagu muidu oli mul pikaajaline insuliin, mis tagab insuliini olemasolu kehas kogu ööpäeva jooksul.
  • Boolus on insuliin, mida pump juurde manustab, kui hakkad sööma või kui vaja veresuhkru taset korrigeerida (ehk siis nagu ilma pumbata elu puhul toimis lühiajaline insuliin).

• Kui veresuhkur langeb alla 5,5 ja pump ennustab, et suhkur hakkab liiga madalaks liikuma, siis paneb pump mõneks ajaks basaalinsuliini kinni. Kui ma aga samal ajal just plaanin sööma hakata, kas siis pean ise käsitsi insuliinivoolu taastama? Küsisin seda küsimust diabeediõelt ja ta vastas, et sööma hakates tuleb insuliinivoog taastada ja märkida süsivesikute arv, mida plaanin süüa.
• Kui teen sporti, siis on pumbal olemas ka spordifunktsioon, mis tuleks sisse lülitada. Siis teab pump, et nüüd tuleb automaatselt mulle vähem basaalinsuliini manustada, et vältida hüpot. Kuna olen veel manuaalrežiimil, siis minul seda spordifunktsiooni võimalust hetkel pole. Diabeediõde soovitas suurema füüsilise koormuse korral kasutada „Temp Basaal“ funktsiooni ehk ajutist basaali. See tähendab, et selle abil saab määrata protsendi, mille võrra saab ajutiselt vähendada (või ka suurendada) basaalinsuliini. Diabeediõde soovitas füüsilise aktiivsuse korral vähendada basaalinsuliini ca 20-30%. Minu puhul oli füüsiliseks koormuseks sel korral kevadised aiatööd, mille ajal kippusin korduvalt hüposse.
• Esimesel päeval oli mul ka naljakas hetk. Kuulsin mingit imelikku piiksumist, aga aru ei saanud, mis seda häält teeb. Mõtlesin, kas mõni kodumasin piiksub, et anda märku programmi lõpetamisest. Kuid hetk hiljem hakkas mu telefon andma alarmi, et veresuhkur liigub alla ja on hüpo oht. Alles siis taipasin, et seda piiksu tegi mu käe peal olev pump, mis samuti andis märku hüpo ohust.

Nüüd on esimesed muljed kirjeldatud ja hakkan omale uut patchi paigaldama. Seda teen samuti esimest korda üksi. Võtan cgm.ee lehelt õpetusvideo ette ja loodan, et kõik sujub kenasti.

Uue patchi paigaldust kirjeldan samuti üsna pea.